Eesti keel algajatele A1

Täiendkoolitusasutuse nimetus:
Kivilinna Keeltekool

Ă•ppekava nimetus:
Eesti keele kursus algajatele A1

Õppekava rühm ja õppekava koostamise alus:
Keeleõpe. Euroopa keeleõppe raamdokument

Õppe eesmärk ja õpiväljundid
Õppe eesmärgiks on omandada keeleteadmised, mis aitavad õpilasel end tuntud ja igapäevasituatsioonides väljendada, lihtsaid lauseid moodustada ja neid kindlate vajaduste saavutamiseks kasutada.
*Ă•pilane oskab end esitleda ja kĂĽsimusi esitada vestluspartneri kohta ja ka ise lihtsatele kĂĽsimustele vastata.
*Ta saab aru vestlusest/kõnest, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt.
*Õpilane oskab leida eeldatavat spetsiifilist infot lihtsatest igapäevatekstidest (reklaamid, tööpakkumised, prospektid, menüüd, sõidukaardid).
*Õpilane oskab teha märkmeid ja koostada väga lihtsat isiklikku kirja.

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:
Eesti keelt õppida soovivad isikud, kes ei ole varem eesti keelt õppinud. Õppe alustamise tingimuseks on õppemaksu tasumine.

Õppe kogumaht, selle ülesehitus, õppekeskkond ja õppevahendid:
Õppe kogumaht on 120 akadeemilist tundi, iseseisvat tööd 50 akadeemilist tundi. Õppetöö võib koosneda kahest moodulist: A1.1 ja A1.2.
Ă•ppijate arv ĂĽhes grupis on max 8 inimest.
Õppekeskkond. Õppetöö toimub kaasaegsetes avarates õpperuumides Kivilinna Keeltekoolis, Sõpruse pst 2, Tartu, mis vastavad koolituse nõuetele. Ruumidesse on paigaldatud ventilatsioonisüsteem, küttesüsteem ja koolitusruumidele vastav valgustus. Ühe õppeklassi suurus on 36 m2. Õpperuumides on mööbel, mis on mõeldud täiskasvanute koolituse läbiviimiseks. Lauad on kerged, õppetööks mõeldud ja võimaldavad läbi viia erinevaid töövorme õppetunni jooksul. Kõikides klassides on tahvel, teler, dataprojektor, arvuti, pabertahvel.
Õppevahendid: õpik ja töövihik, mis tuleb õppijal endal välja osta. Õppevahendite hind lisandub õppemaksule.

Õppeprotsessi kirjeldus, sh õppe sisu, õppemeetodid ja -materjalid
Auditoorne ja iseseisev töö,  mis tuleb õppijal sooritada auditoorse õppe vahelisel ajal.
Ă•ppematerjal:
E-nagu Eesti, Mall Pesti, Helve Ahi
TERE, Inga Mangus
www.keeleklikk.ee
www.eki.ee
www.miksike.ee
Ă•petaja poolt koostatud lisamaterjalid, tabelid, jaotusmaterjal.

1.Tere!
Rääkimine ja kirjutamine hääldusreeglid
Tere, kuidas läheb? Kuidas on teie nimi? Kust te pärit olete? Kui vana te olete? Mis on teie telefoni number? Tervitamine, hüvasti jätmine.
Lugemine ja tekstide kuulamine
Tervitamine, enda esitlemine, kĂĽsimuste esitamine, Eesti kaart ja suuremad linnad.
Grammatika
Tervitamine. Küsisõnad, küsimuste moodustamine, vastused. Tegusõnad armastama, asuma, elama, olema, sündima, tuttavaks saama, vabandama.

2.Kas te räägite eesti keelt?
Rääkimine ja kirjutamine
Euroopa kaart. Rahvused, riigid ja keeled.
Lugemine ja tekstide kuulamine
Dialoogid rahvustest ja keeltest.
Grammatika, sõnavara.
Tegusõna pööramine, pöördelõpud. Tegusõnad aru saama, kirjutama, lugema, oskama, pärit olema, rääkima, teadma, töötama.

3. Mitu?
Rääkimine ja kirjutamine
Esemete loendamine, kirjeldamine. Arvud 1-10.
Grammatika, sõnavara.
Ainsuse nimetav, ainsuse osastav, kellele, kellel, käskiv kõneviis.

4. Mis on teie aadress?
Rääkimine ja kirjutamine
Arvud 11-2000, liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine. Tallinna vanalinn.
Lugemine ja tekstide kuulamine
Tallinna linnaosad, Tallinna vaatamisväärsused.
Grammatika, sõnavara.
Ainsuse osastav, tegusõnad küsima, paluma, sadama, vastama, ütlema.

5. Mis kell on?
Rääkimine ja kirjutamine
Kellaaeg, rahatähed.
Grammatika, sõnavara.
Tegusõnad (hiljaks jääma, maksma, minema, sõitma, tegema, tulema, tänama, üles tõusma), sõitma-sõita, minema-minna.

Kordamisharjutused peatĂĽkkidele 1-5

6.Millal?
Rääkimine ja kirjutamine
Aastaajad, kuud, temperatuur, liiklusvahendid.
Lugemine
Puhkusereiside reklaamid.
Grammatika, sõnavara.
Millega, kellega, millal- jaanuaris, veebruaris jne.

7. Kas teil on suur pere?
Rääkimine ja kirjutamine
Pereliikmed, sugulased, sugupuu.
Lugemine ja tekstide kuulamine
Perest ja sugupuust rääkimine.
Grammatika, sõnavara.
Nimetav, osastav, tegusõnad: minema, käima.

8. Mida sa täna teed?
Rääkimine ja kirjutamine
Nädalapäevad, kuupäevad, pühad ja tähtpäevad, järgarvud
Lugemine ja tekstide kuulamine
Tekst sportlikust perekonnast.
Grammatika, sõnavara.
Infinitiiv –ma, -da, -ta, -a; sõnad enne, pärast.

9. Kellena te töötate.
Rääkimine ja kirjutamine
Erinevad elukutsete esinadajad, kus nad töötavad ja mida teevad.
Lugemine ja tekstide kuulamine
Lugemine: Dialoogid erinevatest elukutsetest.
Grammatika, sõnavara.
Isikulise asesõna nimetav, omastav, osastav.

10. Kas te otsite tööd?
Rääkimine ja kirjutamine
Vabale kohale kandideerimine, tööandjale küsimuste esitamine.
Grammatika, sõnavara.
Kuhu, kus, kust.

Kordusharjutused peatĂĽkkidele 6-10.

11. Tere hommikust.
Rääkimine ja kirjutamine
Räägime päevast ja mida me teeme päeva jooksul, erinevad tegevused erinevatel kellaaegadel
Lugemine ja tekstide kuulamine
Toa kirjeldamine, esemed.
Grammatika, sõnavara.
Määrsõnad alati, tavaliselt, mõnikord, mitte kunagi; ära sööma, ära minema jne.

12. Lähme poodi
Rääkimine ja kirjutamine
Toiduained, pakendid.
Lugemine ja tekstide kuulamine
Poes ostmine.
Grammatika, sõnavara.
Omadussõna võrdlusastmed.

13. Lähme kohvikusse.
Rääkimine ja kirjutamine
Tellimine kohvikus, retoranis.
Lugemine ja tekstide kuulamine
Kohvikute reklaamid. Dialoogid kohvikus.
Grammatika, sõnavara.
Nimisõna ainsus, osastav, mitmuse osastav.

14. Lähme kaubamajja.
Rääkimine ja kirjutamine
Osakonnad poes, erinevad esemed.
Lugemine ja tekstide kuulamine
Dialoogid poes, ostmine, müüja kõnetamine.
Grammatika, sõnavara
Sõnavara seoses poes käimisega, ostmisega, riiete proovimisega.

15. Lähme külla.
Rääkimine ja kirjutamine
Külaliste vastuvõtmine, võõrustamine.
Lugemine ja tekstide kuulamine
Dialoogid külaliste võõrustamisest.
Grammatika, sõnavara.
Kuhu, kus, millest; külas käima, külla minema, tulema.

Kordusharjutused peatĂĽkkidele 11-15.

16. Pea meeles.
Rääkimine ja kirjutamine
Mis kuupäev on, mis kuupäeval midagi toimub.
Lugemine ja tekstide kuulamine
CV lugemine, kirjutamine.
Grammatika, sõnavara.
Mis kuupäev on, mis kuupäeval, mitmes korrus, mitmendale korrusele?

17. Võõras linnas.
Rääkimine ja kirjutamine
Tallinna kaart, liiklus, tänavatel liiklemine.
Lugemine ja tekstide kuulamine
Kuidas vastata, kui kĂĽsitakse teed.
Grammatika, sõnavara.
Käskiv kõneviis minge, keerake, sõitke.

18. Hotellis.
Rääkimine ja kirjutamine
Hotelli vastuvõtus toa hinna küsimine, toa broneerimine. Isikukaardi täitmine. Tegevuste kirjeldamine hotellis.
Lugemine ja tekstide kuulamine
Dialoogid hotellis.
Grammatika, sõnavara.
Edasi minema, edasi ĂĽtlema, tagasi tulema, tagasi andma jne; nimetav, omastav, osastav.

19. Helistamine
Rääkimine ja kirjutamine
Telefonivestluse pidamine.
Lugemine ja tekstide kuulamine
Erinevate telefonivestluste pidamine.
Grammatika, sõnavara.
Sisse astuma, sisse tulema, välja andma, välja vaatama.

20. Kirjad ja teated.
Rääkimine ja kirjutamine
Kuidas kirjutame kirja, postkaarti, maili.
Lugemine ja tekstide kuulamine
Postkaardid reisilt, mailide lugemine.
Grammatika, sõnavara.
Nimetav, osastav, omastav.

Kordamisharjutused peatĂĽkkidele 16-20
Lõputest peatükkidele 1-20.

Hindamine ehk õppe lõpetamise tingimused
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 75% auditoorsetes tundides. Lisaks tuleb sooritada lõputest.
Hindamismeetod: 1.kirjalik teadmiste test (hõlmab läbitud teemasid). Positiivseks soorituseks on vaja vähemalt 75% õigeid vastuseid.
2. Suuline vestlus. Õppija oskab rääkida kursusel läbitud teemadest ja oskab vastata lihtsamatele küsimustele ja esitada ise küsimusi.

Väljastatavad dokumendid
Tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded – kirjalik test ja suuline vestlus – on hindamiskriteeriumitele vastavalt täidetud.
Tõend, kui õpitulemusi ei saavutataud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse osaletud kontkatõppe tundidele ja neis läbitud teemede kohta.

Koolitaja kvalifikatsioon
Eesti filoloogi haridus või tõendatud eesti keele C1 tase ning praktiline õpetamise kogemus vähemalt 120 akadeemilist tundi.

Ă•ppekava koostamise aeg
Kuupäev – 1.09.2020