Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused
Kursuse sihtgrupiks on kõik huvilised, kes tahavad eesti keelt edasi õppida ja iseseisva keelekasutajana kesktasemelt (B1) edasijõudnute tasemeni (B2) arendada.
Kursusel osalemise eelduseks on õppemaksu tasumine ja eesti keele oskus vähemalt B1-tasemel. B2-taseme eesti keele õpingute alustamiseks esitab õpilane tunnistuse edukalt sooritatud B1-taseme eksami kohta. Vajadusel kontrollitakse keeleoskuse tasemele vastavust vestluse käigus või viiakse läbi keeltekoolisisene test. Keeltekoolisisese testi läbiviimisel lähtutakse veebipõhisest eesti keele B1-taseme proovitestist lehel TESTEST.
http://web.meis.ee/testest/repository.php?ref_id=55&cmd=render
Kursuse eesmärk
Õppe eesmärgiks on omandada B2-tasemel keeleteadmised, mis aitavad õpilasel end tuntud ja igapäevasituatsioonides väljendada, korrektseid ja arusaadavaid lauseid moodustada, neid kindlate vajaduste saavutamiseks kasutada. Kursus aitab õpilasel valmistuda B2-taseme keeleeksamiks.

Õpiväljundid
Mõistab nii konkreetseid kui ka abstraktseid teemasid käsitlevaid keerukaid tekste
Mõistab oma erialaga seotut: erialast mõttevahetust, eriala tehnilisi arutlusi
Vestleb ettevalmistuseta eesti keelt emakeelena kõnelejatega vajalikul või huvipakkuval teemal
Kirjutab erinevatel teemadel arusaadava detailse teksti
Selgitab enda vaatenurka päevakohasel teemal
Esitab kõne all olevatele seisukohtadele poolt ja vastu argumente
Õpiväljundit arendatakse süstemaatiliselt läbi nelja osaoskuse: kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine.
Õppe sisu
Suhtluskeel
I Avalikud asutused (asjaajamiseks vajalikud tekstitüübid; keeleetikett; vahetu või telefonisuhtlus; viisakusvestlus; pretensioonid, selgitused, lisateave).
II Olmeteenused ja kaubandus (info hankimine kaupade/teenuste kohta; asjakohane vahetu, interneti- või telefonisuhtlus; vajalike dokumentide vormistamine; arutelu teenindajaga).
III Tervis ja tervishoid (kaebuste esitamine, seisundi kirjeldamine; raviga seotud toimingute mõistmine; ravikindlustussüsteemis orienteerumine; asjakohane suhtlus arstikabinetis, apteegis, kõne Päästeametile).
IV Eluase ja kinnisvara (suhtlus kinnisvarafirma, panga, kindlustusega; asjakohased dokumendid; eluaseme täpne kirjeldus).
V Toitlustus (erinevad köögid; roogade ja teenuse kvaliteet; köögiseadmete kasutusjuhendid; hinnad; retseptid; poodlemine).
VI Transport ja reisimine (ühistransport; takso; vaatamisväärsused; reisimine laeva, rongi, lennuki, bussiga; suhtlus reisibüroos; kaubaveovõimalused; isikliku transpordi kasutamine; abi tehnilise rikke korral).
VII Haridus (suuliste ja kirjalike õpiülesannete täitmine; vestlus pedagoogiga enda/lapse arengu teemal; kohalik hariduselu; vajaminev riikliku haridussüsteemi kohta; viisakad küsimused ja pretensioonid; kokkuvõtted ainealastest tekstidest ning õpitu edasiandmine).
VIII Vaba aeg (kultuuri-, lõbustus- ja spordiasutused ning suhtlus sealsete teenindajatega, info hankimine veebis; ametlik vastuvõtt või külaskäik; raadio- ja telesaated; ajakirjandus- ja ilukirjandustekstid; vestlus loetu-nähtu põhjal; õnnitlused, kõne pidamine).
IX Töö ja töösuhted (töö otsimine ja pakkumine; tööle vormistamine; töövestlus; töökuulutus; töövahendusportaalid).
X Kultuur ja keeled (Eesti kultuur ja oma päritolumaa kultuur; kultuurihuvi realiseerimise kanalid ja võimalused; kultuurierinevused; rahva- ja popkultuur; kultuuriasutused ja -sündmused).
XI Keskkond, loodus, ilm (elupaiga looduslik eripära; ilmaolud ja ilmateade; keskkonnakaitse; tee juhatamine; kaartide, skeemide ja voldikute mõistmine).
Keeleteadmised:
Käänetevahelised seosed
Ainsuse ja mitmuse osastav, lühike mitmuse osastav
Paronüümid, sünonüümid, antonüümid
Sõnade tuletamine, produktiivsed liited
Omadussõna võrdlemine
Arvsõnad ja asesõnad (käänamine ja kasutamine)